Reading Time: 3 minutes

(English language CFP below)

Kaaskirjade saatmise üleskutse “Hortus Semioticuse” erinumbri jaoks (EST PDF)

Nagu väitis Hollandi sotsioloog Frederik L. Polak (1972), ühiskond ilma positiivse tulevikunägemuseta viitab hääbuvale ühiskonnale. Kuigi Polaki 20. sajandi keskpaigale keskendunud töö kontekst on ainulaadne, omades suuresti negatiivseid tulevikukujutlusi (Hicks 2004), ei saa globaliseerumise ja kiire tehnoloogilise arengu kontekstis ülehinnata mitmekesiste tulevike uurimise ja kujutlemise asjakohasust.  

Mis seos on mineviku, oleviku ja tuleviku vahel? See küsimus ei ole semiootikale uus, kuid sellel on siiski potentsiaali ümbermõtestada selle distsipliini arengut, mis on sündinud “enne” oma ajastut. Veelgi enam, see paneb meid ette kujutama semiootika juhitud antropotseeni, kus loodus- ja humanitaarteadused võiksid eetiliselt käsikäes käia. John Deely sõnade kohaselt “peame olema teadlikud semiootilise arengu trajektoorist […] filosoofilise modernsuse taustal” (2010: 75).  

Sissejuhatusena Tartu 2023. aasta Semiootika Suvekooli, on käesoleva Hortus Semioticuse erinumbri eesmärk jätkata semiootika eri harude dialoogi kogukonnana, mis uurib muutusi erinevatel viisidel ja perspektiivides. Sellest tulenevalt kutsume bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tudengeid esitama oma kirjutisi teemadel, kuidas inimesed ja muud loomad tulevikku mõtestavad. “Hortus Semioticuse” erinumber keskendub järgmistele teemadele:  

  1. Võimalikud tulevikud: tuleviku modelleerimine  
  2. Semiootika kui distsipliini tulevik   
  3. Tuleviku struktuurid: kuidas “tulevik” on kontseptualiseeritud erinevates diskursustes  

Nende küsimuste uurimise viiside või teemade hulka võivad kuuluda: 

  • Intersubjektiivsete suhete muutuvad tähendused (nt perekond, sõprus, lemmikloomade omand)  
  • Tarbimise ja jäätmete tulevik(ud)  
  • Jagatud ja hübriidkeskkondade võimalik(ud) tulevik(ud)  
  • Inimeste ja teiste loomade kommunikatsiooni tulevikuväljavaated muutuvas keskkonnas  
  • Futuristliku esteetika semiootiline analüüs   
  • Tähendusloome ja tulevikunarratiivid kriisiaegadel (nt konfliktid, pandeemiad, revolutsioonid)  
  • Semiootika eriharude tulevik   
  • Uute kontseptsioonide ja visioonide uurimine (nt semioeetika, semiotsiid)  
  • Uued meetodid ja uurimisvõimalused semiootikas  
  • Stabiilsus, staatilisus, ühetaolisus: stabiilsuse säilitamine muutuste ja ebakindluse ajal  
  • Biosemiootiliste mälustruktuuride võrdlus  
  • Biosemiootilise ootuse funktsionaalne külg 
  • Kuidas on tulevikku kujutatud filosoofias?  
  • Nostalgia loomine: mineviku ja/või oleviku üle mõtisklemine  
  • Ootuse semiootiline vahendamine 
  • Ootus kui mudelipõhine tegevus  
  • Ennetav vahendamine kui tuleviku modelleerimise vorm  
  • Kultuuriplahvatus ja tuleviku loomine  

Vormistus- ja esitusnõuded:  

Kaastööd palume esitada hiljemalt 13. aprilliks 2023 aadressil hortus.semioticus@semiootika.ee või katarina.damcevic@ut.ee. Palun järgige kaastööde koostamisel autoritele mõeldud juhiseid. Kaastööd võivad olla kirjutatud inglise või eesti keeles. Täiendavate küsimuste, probleemide ja murede korral kirjutage ülaltoodud e-posti aadressidele.  

Viited: 

Deely, John 2010. Realism and Epistemology. In: Cobley, Paul (Ed.). The Routledge Companion to Semiotics. USA and Canada: Routledge.  

Hicks, David. 2004. Teaching for tomorrow: how can futures studies contribute to peace education? Journal of Peace Education 1(2): 165-178.   

Polak, Fred. 1972. The Image of the Future. San Francisco, CA, Jossey-Bass/Elsevier.

Call for papers for the special issue of Hortus Semioticus (ENG PDF)

As argued by the Dutch sociologist Frederik L. Polak (1972), a society with no positive images of the future indicated a society in decline. Although the context of Polak’s work focused on the mid-twentieth century as being unique in largely possessing negative images of the future (Hicks 2004), in the context of globalisation and rapid technological development, the relevance of exploring, questioning, and envisioning diverse futures cannot be overstated. 

What, furthermore, is the link between past, present, and future(s)? This ubiquitous question is not new to semiotics, but still has the potential to make us rethink its development as a discipline born ‘ahead’ of its own epoch. What is more, it makes us envision a semiotics-driven Anthropocene where sciences and humanities could ethically go hand in hand. In the words of John Deely, “we need to have an awareness of the trajectory of semiotic development […] against the backdrop of philosophical modernity” (2010: 75). 

As a prelude to the 2023 Tartu Summer School of Semiotics, this special issue of Hortus Semioticus aims to resume the dialogue between different branches of semiotics as a community that explores change in a diversity of ways and perspectives. Accordingly, we invite participation from bachelor, master, and Ph.D. students to submit their contributions on the various ways humans and other animals make sense of the future(s). The upcoming special issue of Hortus Semioticus focuses on of the following themes: 

  1. Speculative futures: modelling the future 
  2. The future of semiotics as a discipline  
  3. The structures of futureisms: how “the future” is conceptualised in various discourses 

The angles or topics for exploring these questions may include: 

  • The changing meanings of intersubjective bonds (e.g., family, romance, friendship, pets) 
  • The future(s) of consumption and waste 
  • Possible future(s) of shared and hybrid environments 
  • Future perspectives for human-alloanimal communication in changing environments 
  • Semiotic analysis of futuristic aesthetics  
  • Meaning-making and narratives of futures in times of crises (e.g., conflicts, pandemics, revolutions) 
  • The future of subfields of semiotics  
  • Exploring new concepts and visions in semiotics (e.g., semioethics, semiocide) 
  • New tools and methods in/for semiotics 
  • Stability, statics, sameness: retaining stability in times of change and uncertainty 
  • Doctrine of recollection: how has the future been constituted in philosophy? 
  • Creating nostalgia: reflecting on the past and/or present 
  • Comparisons of biosemiotic memory structures 
  • The functional side(s) of biosemiotic anticipation 
  • Premediation as a form of modeling the future and anticipation as a model-based activity 
  • Cultural explosion and the creation of future(s) 

About papers and formats:  

Please submit your article by the 13 of April, 2023 to hortus.semioticus@semiootika.ee or katarina.damcevic@ut.ee. When composing your articles, please follow the guidelines for authors. The papers can be written in English or Estonian. For any additional questions, problems, concerns, please write to the email addresses above.

References: 

Deely, John 2010. Realism and Epistemology. In: Cobley, Paul (Ed.). The Routledge Companion to Semiotics. USA and Canada: Routledge. 

Hicks, David. 2004. Teaching for tomorrow: how can futures studies contribute to peace education? Journal of Peace Education 1(2): 165-178.  

Polak, Fred. 1972. The Image of the Future. San Francisco, CA, Jossey-Bass/Elsevier.

hortus semioticus

Hortus Semioticus is a peer reviewed online journal of semiotics featuring new generation of semiotic researchers.

Hortus Semioticus on eelretsenseeritav semiootika võrguajakiri, mis on pühendatud uue põlvkonna semiootilistele uurimustele.

HORTUS SEMIOTICUS BLOG

Our blog is a digital resource where everyone passionate about semiotics can share their knowledge, questions and experience on stuff that matters.

Meie blogi on koht, kus semiootikahuvilised saavad vahendada mõtteid ja infot kõigest, mis loeb.