juhised autoritele

1. Üldised nõuded

1.1. Hortus Semioticus avaldab semiootikaalaseid artikleid ja arvustusi.

1.2. Artiklid peaksid olema eesti- või inglisekeelsed. Keeltoimetus on autorite kohustus.

1.3. Käsikirjad tuleks saata järgmisele aadressile:
        hortus.semioticus@semiootika.ee

1.4.  Käsikirjad tuleb esitada kas RTF või DOCX formaadis.

1.5.  Joonised vormistada eraldi failidena, jooniste allkirjad jätta tekstifaili (mitte kirjutada joonise sisse). Kui käsikiri sisaldab erisümboleid või jooniseid, on soovitav saata käsikiri ka PDF formaadis.

1.6.  artiklile lisada

        (a) autori e-posti aadress
        (b) eesti- ja ingliskeelne sünopsis (u 250 sõna) ning märksõnad eesti ja inglise keeles
(c) märksõnad eesti ja inglise keeles (3–7)

1.7.  artikli pikkus on soovitavalt kuni 15 lk ehk 27000 tähemärki koos tühikutega

2. Autoriõigused ja plagiarism

Autoriõigusega kaitstud materjalide kasutamisõiguse eest kannab hoolt artikli autor. Kahtluste korral on alati soovitatav uurida vastavate tingimuste, piirangute ja erandite ning õigustatud kasutuse (fair use) kohta. Kontakteeru vajadusel ametiasutustega nagu World Intellectual Property Organization (WIPO) ja Riigi Teataja, et saada infot Eesti seadusandluse kohta (autoriüiguse seadus, p. 19). Eriolukordades võib olla vajalik küsida kasutusluba autoriõiguste omanikult.

Ajakirjal Hortus Semioticus on plagiarismi osas range poliitika. Esitatud käsikirjad peavad olema autori algupärane töö, kõik tsitaadid, refereeringud ja joonised peavad olema nõuetekohaste viidetega. Plagiaadikahtluse korral jätame endale õiguse käsikirja avaldamisest loobuda.

3. Käsikiri

3.1. Teksti vormistamine

(a)  Ärge kasutage käsikirjas eristiile, vaid lihtvormistust:

Reavahe: 1,5 
Kirjasuurus: 12 
Kirjastiil: Times New Roman 

(b) Tekst tuleks jaotada sobival viisil alapeatükkideks, kuid mitte kasutada üle kolme jaotusastme. Vajadusel võib jaotused nummerdada (1., 1.1., 1.1.1.). Jaotuste pealkirjades kasutada väiketähti.

(c) Rõhutamiseks kasutada kaldkirja (mitte allajoonimist või rasvast teksti).

(d) Võõrkeelsed sõnad esitada kaldkirjas, nt langue, parole etc. Erandiks on lühendid nagu ibid., e.g., i.e. 

(e) Granditeavitused või tänusõnad isikutele lisada artikli lõppu, kasutatud kirjanduse loetelu ette (mitte joonealustesse märkustesse). Isiklikud tänuavaldused peaksid eelnema institutsionaalsetele. Asutuste nimed tuleb esitada täiskujul. 

3.2. Tabelid ja joonised

(a) Kõik tabelid ja joonised peavad olema nummerdatud ja pealkirjastatud (mis esitatakse tekstis) ning saadetud eraldi failina. Kui käsikiri kasutab jooniste või tabeliste paigutamisel eripärast küljendust, soovitame saata sellest ka PDF versiooni. 

(b)  Pealkiri esitatakse tabeli või joonise järel ning pealkirjale võib lisada ka vajadusel sisulisi selgitusi. Kui tabel või joonis on võetud mõnest muust allikast, siis tuleks pealkirjale lisada ka viide allikale. Kui tabel või joonis on esitatud muudetud kujul, tuleks viidata algallikale kujul (ümberkohandatult  Nöth 2018: 25). 

(c)  Asjakohasele tabelile või joonisele tuleb tekstis osundada: 

[…] according to Peirce’s triadic sign model (Fig. 1). 

3.3. Tsitaadid

(a) Kõik tsitaadid peavad olema esitatud täpselt samal kujul kui algallikas. Väljajäetud osad markeerida vormis […].

(b) Käsikirja autori omapoolsed lisandused tuleb esitada kantsulgudes [ ] (mitte / /).

(c) Kui samale allikale viidatakse samas lõigus korduvalt ja üksteise järel, siis võib kasutada viitamisel lühivormi (samas, 10) või (ibid, 10). 

(d) Pikad tsitaadid (rohkem kui 3 roda) tuleks esitada eraldi lõiguna, mis on väiksema kirjasuurusega (10), ühekordse reavahega ning muu teksti suhtes taandega. 

(e) Autor-aastaarv viited tuleb esitada sulgudes. Näiteks: 

Winner (1995: 259) on osutanud … 
[…] nagu on osutatud (Winner 1995: 259). 

Kahe autori puhul: 

[…] nagu eelnevalt osutatud (Lotman, Uspenskij 1978: 213). 

Kolme või enama autori puhul: 

[…] nagu eelnevalt osutatud (Uspenskij jt. 2003). 
[…] nagu eelnevalt osutatud (Uspenskij et al. 2003). 

(f) Kui viidatakse mitmele autorile, kellel on sama perenimi, siis tuleks viitesse lisada ka eesnime initsiaal: 

[…] semiosfäärist (Lotman, J. 2005). 
[…] värsis (Lotman, M. 2008). 

(g) Viidetes peaks alati osundama sellele väljaandele, mida tsiteerimisel kasutati. Autorite nimed tuleb esitada sellel kujul, kuidas nad on antud allikas esitatud. Vajadusel võib kantsulgudes lisada ka allika esmailmumise daatumi: 

[…] nagu näidatakse Teesides (Uspenskij et al. 2003[1973]). 
[…] dominandi puhul (Jakobson 1981[1935]). 

(h) Kui samades sulgudes esitatakse mitu viidet, siis peaks need üksteisest eristama semikooloniga: 

[…] mitmed autorid (Lotman 2001, 2005; Torop 2005; Kull 2005) 

(i) Kui allikas on anunüümne (nt. seadused, juhendid jne.), siis tuleks viidata dokumendi pealkirjale või pealkirja puudumisel kasutama viites allika alguse esimesi sõnu. 
 
(j) Entsüklopeediale ja sõnaraamatule viidates märgitakse teose nimi või lühend, ilmumisaasta ning sub: (‘all’), kui viidatakse märksõnale, nt:

… ‘teksti’ tähendus (EE 1996 sub: tekst).

3.4. Kasutatud kirjanduse loetelu

(a) Viidata tuleb kõikidele töös kasutatud allikatele.

(b) Viited käsikirja autori enda teistele töödele ei tohiks moodustada üle 15% allikate koguarvust.

(c) Võimaluse korral tuleks alati viidata algallikatele ja vältida viitamist sekundaarsete allikate kaudu. Näteks: (Lotman 1990) mitte: (Lotman 1990 – Torop 2005 kaudu). Erandiks on haruldased või tundmatus keeles allikad.

(d) Kui avaldamiskoht on teadmata, siis markeerida see kujul s.l. (sine loco ‘without place’). Kui avaldamiskohti on rohkem kui üks, siis esitada neist kuni kolm ja ülejäänud markeerida kujul “jne”. 

(e) Kui avaldamisaasta on teadmata, markeerida see kujul s.a. (sine anno ‘without year’).

(f) Viidatud teosed järjestada alfabeetiliselt, järgides allpool esitatud vormistusviisi.

Raamatute ja ajakirjade pealkirjad kirjutada kursiivis, artiklite pealkirjad harilikus kirjas; köidete ja seeriate märkimiseks kasutada araabia numbreid; autorite nimed on soovitav välja kirjutada. Nt:

Raamat:

Deacon, Terrence 1998.  The Symbolic Species: The Co-Evolution of Language and the Human Brain. London: Penguin Books. 

Lotman, Yuri M. 1990.  Universe of the Mind: A Semiotic Theory of Culture. London: I. B. Tauris. 

Krampen, Martin; Oehler, Klaus; Posner, Roland; Sebeok, Thomas A.; Uexküll, Thure von (eds.) 1987.  Classics of Semiotics. New York: Plenum Press. 

Artikkel:

Baer, Eugen 1984. How do reflexive systems communicate? In: Pelc, Jerzy; Sebeok, Thomas A.; Stankiewicz, Edward; Winner, Thomas G. (eds.),  Sign, System and Function: Papers of the First and Second Polish-American Semiotics Colloquia. Approaches to Semiotics 67. Berlin: Mouton Publishers, 1–11. 

Krampen, Martin 1997. Models of semiosis. In: Posner, Roland; Robering, Klaus; Sebeok, Thomas A. (eds.),  Semiotics: A Handbook on the Sign-Theoretic Foundations of Nature and Culture, vol. 1. Berlin: Walter de Gruyter, 247–287. 

Nöth, Winfried 1998. Ecosemiotics.  Sign Systems Studies  26: 332–343 
Stigler, Lis 1981. Sociolingvistik i Sovjetunionen.  Svantevit  7(2): 5–20. 

Winner, Thomas G. 1995. Prague structuralism and semiotics: Neglect and resulting fallacies.  Semiotica  105(3/4): 243–275. 

Jakobson, Roman 1981[1935]. The dominant.  Selected Writings III. Poetry of Grammar and Grammar of Poetry. The Hague, Paris, New York: Mouton Publishers, 751–756. 

Lotman, Yuri 1990. The symbol in the cultural system.  Universe of the Mind: A Semiotic Theory of Culture. London & New York: I. B. Tauris & Co Ltd. 

CP = Peirce, Charles S. 1931–1958.  Collected Papers of Charles Sanders Peirce. Cambridge: Harvard University Press. [Hartshorne, Charles; Weiss, Paul (eds.), 1931–1935; vols. 7–8. Burks, A. W. (ed.) 1958; In-text references are to CP, followed by volume and paragraph numbers] 

MS = Peirce, Charles Sanders. Unpublished manuscripts. Copies from Peirce Edition Project of Indiana University — Purdue University, Indianapolis. [In-text references are to MS, followed by manuscript number and page numbers] 

Veebiallikad:

Samad reeglid kehtivad ka elektrooniliste allikate puhul, ent lisaks tuleb esitada ka veebiaadress ja allika kasutamise kuupäev. Näiteks:  

Glaude, Benoît 2013. The experience of intersemiotic citation in Blutch’s Total Jazz. Image & Narrative 14(4): 1–19. Kättesaadav: http://hdl.handle.net/2078.1/156200, 18.07.2018.  

Meier-Oeser, Stephan 2011. Medieval Semiotics. In: Zalta, Edward N. (ed.) The Stanford Encyclopedia of Philosophy. Kättesaadav: https://plato.stanford.edu/archives/sum2011/entries/semiotics-medieval/, 18.07.2018.  

Veebiallikad, millel puudub autor või toimetaja ja/või ilmumisaeg, tuleks esitada järgnevalt:

Semiotics (s.a.). In: Oxford Living Dictionaries. Kättesaadav: https://en.oxforddictionaries.com/definition/semiotics, 18.07.2018.  

Filmid:

Esitada järgmise skeemi järgi: Režissööri perenimi, eesnimi (rež.) ilmumisaasta. Filmi pealkiri [Film]. Riik: Stuudio(d).

Annaud, Jean-Jacques (rež.) 1986. The Name of the Rose. Italy, France, West Germany: Cristaldifilm, Les Films Ariane, Neue Constantin Film. 

4. Retsenseerimine

Kõik käsikirjad retsenseeritakse esmalt ajakirja toimetuse poolt (vähemalt kahe toimetaja poolt) ning üksnes Hortus Semioticuses avaldamiseks sobivad käsikirjad esitatakse eelretsenseerimisele.