HORTUS SEMIOTICUS 1 / 2006
OMA JA VÕÕRA SEMIOOTIKA
SEMIOTICS OF THE OWN AND THE ALIEN
Koostanud ja toimetanud |collected and edited by: Tuuli Raudla and Leene Korp
Käesolev artiklikogumik koosneb loengukursuse Oma ja võõra semiootika raames valminud esseedest, seega on esitatud artiklite näol on esmajoones tegemist õpilastöödega, enamik autoreid on semiootika osakonna üliõpilased ning paljudel neist veel mingit kindlat uurimisvaldkonda pole: materjali valik on sageli olnud intuitiivne ning kirjatööd kuuluvad temaatiliselt küllaltki erinevatesse valdkondadesse. Peamiseks ühenduslüliks ongi kõnelemine ‘oma’ ja ‘võõra’ väljakujunemisest, tekkinud piiride juhuslikkusest, vajalikkusest, konstrueeritusest, muutlikkusest ja tõlgendamisest. Seda huvitavam aga on jälgida, milliste probleemide analüüsimisel on “oma” ja “võõra” semiootika terminoloogia viljakaks osutunud.
The first issue of Hortus Semioticus is a collection of essays originally prepared for a course on the semiotics of the own and the alien . The essays cover a wide and diverse range of topics, yet they all address, in one way or another, the emergence of the distinction between the own and the alien and the ways it is maintained; throughout the papers, the necessity, conventionality and interpretation of the emergent boundaries are discussed. The authors of the papers you will find in this collection are mostly students of the Department of Semiotics at the University of Tartu. Many of them do not yet have an established field of research and thus the choice of specific topics was often driven by curiosity and intuition rather than by pre-established assumptions. Yet because of this it is all the more interesting to observe where the terminology of the semiotics of the own and the alien has proven to be fruitful.
SISUKORD | CONTENTS
Kalevi Kull | Aias kaasas: Hortus Semioticus, 1. kd | |
---|---|---|
Tuuli Raudla, Leene Korp | Eessõna: Piiride semiootika | |
Alo Joosepson | Julia Kristeva “oma” ja “võõra” piiridel (Julia Kristeva: Strangers to Ourselves) | |
Riin Magnus | Adolf Portmann ja arhetüübid: kvaasi-, krüpto- või üldse mitte semiootika? (Adolf Portmann and archetypes: quasi-semiotics, crypto-semiotics or not semiotics at all?) | |
Priit Põhjala | Oma ja võõras loomulik keel (How natural is natural language?) | |
Jens Haug | Oma-aeg. Kultuurisemiootiline uurimus (Self-time: A cultural semiotic study) | |
Andres Kurismaa | Mõtlemise võõrandumisest psühhopatoloogias: mõtete sisestamise ja mõjutamise fenomenide ülevaade (Alienation of thoughts in psychopathology) | |
Leene Korp | Kehast kui omast võõrast (Body as a boundary of self and nonself) | |
Maarja Saldre | Kelle juurest tulevad unenäod ? (Where do the dreams come from?) | |
Tuuli Raudla | Nukk: oma ja võõras (The doll: between familiarity and obscurity) | |
Kristin Vaik | Milline nimi on “oma” ? (Which name is closest to the self?) | |
Jüri-Franciscus Lotman | Kirjaniku biograafia kui katse omastada loomingut (The biography as culture’s attempt to acquire the writer’s creation) | |
Katre Väli | Mäletan unes ja ilmsi – olen mina (To remember dreams and reality is to exist) | |
Eva Lepik | Kangelane ja autor: Karl Ristikivi “Mõrsjalinik” Mihhail Bahtini uurimuse “Autor ja kangelane esteetilises tegevuses” taustal (The hero and the author: “The Bride’s Veil” by Karl Ristikivi in the context of Mikhail Bakhtin’s “Author and Hero in Aesthetic Activity”) | |
Mari Bleive | “Omast” ja “võõrast” reisikirja žanris: Jaan Kaplinski “Kevad kahel rannikul ehk Tundeline teekond Ameerikasse” (About self and other in the genre of travelogue: Jaan Kaplinski’s Spring on Two Coasts or a Sentimental Journey to America) | |
Pille Kruus | “Oma” ja “võõras” Brecht ehk kultuuride tõlkimisest (Locating Brecht – translating cultures) | |
Maris Saar | Oma ja võõra piiril: enesemääratlemise küsimused Emil Tode romaanis “Piiririik” (At the border of the Own and the Alien : the questions of defining oneself. Tõnu Õnnepalu’s Border State) | |
Tanel Pern | Daniil Harmsi tekstid Mehis Heinsaare näidendis “Artur ja Paul” (Texts of Daniil Harms in Mehis Heinsaar’s play Artur and Paul) | |
Tiina Põllu | Oma ja võõra maailma semiootiline aspekt Viktor Pelevini proosas (The semiotic aspect of self and other in the prose of Victor Pelevin) | |
Kristjan Jaak Kangur | Võõrast omaks läbi ajaloo ämblikuvõrgu (How Other becomes Self through the historical spider-web) | |
Randy Peiker | Tammsaare või Tuglas ? (Tammsaare or Tuglas?) | |
Katre Kikas | Oma-võõra eristus ja rahvuse formeerumine. Hans Anton Schultsi enese- ja rahvusemääratluspüüded (The relationship between the own and the alien in the formation of the Estonian nation: Hans Anton Schults trying to define self and nationality) | |
Anu Haamer | Arutlusi oma ja võõra kokkupuute üle eesti rahvausundi ja ristiusu näitel. Tänapäeva matusekommetes säilinud arhailised jooned (Contacts between “self” and “other” in old Estonian folk beliefs and Christianity) | |
Renata Sõukand | Oma ja võõras eesti rahvameditsiini taimeravis: kummel ja arnikas (The ‘Own’ and the ‘alien’ in Estonian herbal ethnomedicine: Chamomile and arnica) | |
Ulla Kattai | Setode identiteedikontseptsioonidest oma-võõra vastanduses (Setos – the conceptions of identity) | |
Georg Brinkmann | Aposemaatiline signaal “oma” ja “võõra” eristajana kiskja-saaklooma kommunikatsioonimehhanismis (Aposematic signals as distinctors of the self and the other in predator-prey communication) | |
Terje Meisterson, Johannes Tralla | Osta nii, et mets mühiseks ! (“Ecological” consumption – a new excuse for buying) | |
Tiit Kuuskmäe | Oma ja võõras: piirisemiootilisi probleeme müüridest (Self and Other: Walls from the point of view of the semiotics of boundary) | |
Ivar Leemet | Oma ja võõras: juudiküsimuse loogika kristluses (Self and Other: the logic of the Jewish question in Christianity) | |
Veronika Bohl | Ideologie und Semiotik: Über die Aufnahme des Denkmales von Lihula in der deutschsprachigen Presse (Ideology and Semiotics: The reception of the Lihula monument affair in the German-speaking press) |