ARHIIV | ARCHIVE

The current issue of Hortus Semioticus travels through various topics in semiotics by presenting student works from the discipline. As a general issue, there are no specific topics here. Yet, the following illustrates the author’s concerns regarding the world that semiotics promises to us.

The first article, “Semiotic Perception of Cuteness in Grogu” by Juan Sebastián Zamudio González, concerns the filmic representation of cuteness in the case of Grogu, or “Baby Yoda”, in “The Mandalorian” (2019) series, from the perspective of Konrad Lorenz’s idea of Kindchenschema. The second text, Sebastián Nabón Hernández’s article “Covert Intermediality between Poetry and Music:…il remoto silenzio (2002) for Violoncello Solo by Graciela Paraskevaídis” focuses on the intricate relationship between music and poetry in the case of Graciela Paraskevaidís’ Violoncello solo Il Remoto Silenzio. “Functioning of Intersemiotic Translation Operations on the Theoretical Representation of a Black Hole to the Cinematographic Presentation” by Joaquin Mendoza Pérez is the third piece in this issue. The article investigates an interesting topic for contemporary times, using black holes to demonstrate the interplay between science and art, where neither can fully detail our reality. The final article, “Intertextuality in Multimodal Advertising Discourse as an Object of Cultural Semiotics: A Case Study of IKEA’s “Let’s Relax” Advertisement” by Nora Lapinskaitė, is a case study on how advertisements convey their message to audiences. The text is exemplified via IKEA’s commercial “Let’s Relax” (2016) and demonstrates the multilayered and rich meanings imbued into contemporary commercials. 

Apart from the four articles, this issue also features an interview between Siiri Tarrikas and Evripides Zantides (In both English and Estonian). In the interview, Zantides shares his experiences of discovering semiotics in the course of studying graphic communication while also discussing the application of semiotics in practice. The second interview, which was held between Eero Tarasti and Sebastián Nabón, focuses on Tarasti’s academic tracks of being a semiotician and further addresses how musical semiotics differentiates itself from musicology. 

The articles and interviews in this issue adopt an interdisciplinary approach, offering valuable perspectives on the complexities of semiotics and future studies. With optimism and enthusiasm, it is hoped that these contributions will inspire new ways of thinking and examining this multifaceted and fascinating subject.

Käesolev Hortus Semioticuse number on väga eripalgelise sisuga üldnumber, kus uurimisele tulevad filmitegelased, muusikapalad, kosmiliste nähtuste filmikujutised ja reklaamid.

Numbri esimeses artiklis “Nunnususe semiootiline tajumine Grogu näitel” uurib Juan Sebastián Zamudio Gonzálezi nunnususe kinematograafilist kujutamist Tähesõdade sarja Grogu ehk Beebi Yoda näitel Konrad Lorenzi Kindchenschema kaudu.

Teine, Sebastián Nabón Hernándezi artikkel “Varjatud intermeedialisus luule ja muusika vahel: Graciela Paraskevaídise “… il remoto silenzio” (2002) soolotšellole” keskendub muusika ja luule keerulisele suhtele Graciela Paraskevaidíse teoses “… il remoto silenzio”. Varjatud intermediaalsuse kontseptsiooni abil uurib artikkel “… il remoto silenzio” elementide poeetilist päritolu ning konstrueerib kahe kunstiliigi vahelisi suhteid paradigmaatilise jaotuse ja süntagmaatiliste suhete vaatenurgast.

Joaquin Mendoza käsitleb artiklis “Musta augu teoreetilise mudeli intersemiootiline tõlge kinematograafiliseks representatsiooniks filmis Tähtedevaheline” teadusliku ja kinematograafilise diskursuse vahelist pinget, uurides musta augu kujutamise Christopher Nolani filmis Tähtedevaheline (2014).

Numbri viimane artikkel, Nora Lapinskaitė „Intertekstuaalsus multimodaalses reklaamidiskursuses kui kultuurisemiootika objekt: IKEA reklaami „Let’s Relax” juhtumiuuring” uurib, kuidas reklaamid oma sõnumit vaatajaskonnale edastavad, kasutades selleks Juri Lotmani tekst-tekstis kontseptsiooni.

Lisaks neljale artiklile on selles numbris ka kaks intervjuud. Esimene neist on Siiri Tarrikase intervjuu Evripides Zantidesega. Intervjuus räägib Zantides, kuidas ta graafilise kommunikatsiooni õppimise käigus tutvus semiootikaga ning jagab oma kogemusi semiootika rakendamisest praktikas. Teises, Sebastián Nabóni intervjuus Eero Tarastiga räägitakse Tarasti akadeemilisest teekonnast, muusikasemiootika ja muusikateaduse erinevustest ning vaikuse rollist.

Selle numbri artiklid kasutavad sageli interdistsiplinaarset lähenemist, andes väärtusliku panuse semiootilikasse ja pakkudes huvitavaid tulevastesiuurimisperspektiive. Loodame optimistlikult ja entusiastlikult, et siin avaldatud uurimused ja intervjuud inspireerivad uusi mõtlemisviise ja uurimissuundi.

The current issue of Hortus Semioticus engages in the topic of the future(s), all the while marking the Tartu Summer School of Semiotics „Coming Soon“, which took place from 24-27 August 2023, and welcomed a variety of scholars and practitioners who provided their insights on the semiotic mediation of future(s).

The first of the three articles was authored by Ziyi Ye, and explores the representation and dynamics of trauma in the film Memoria, while stepping into scholarly dialogue with Peirce and Lacan. The second article, by Rahul Murdeshwar, presents a speculative model for locating spectral semiotic values within retro-pop cultural consumer products. Last but not least, the article by Naira Baghdasaryan considers temporal references that concern human-nature relations.

The issue also includes interviews with scholars from diverse fields who provide their own observations regarding the semiotics of the future, as well as the future of semiotics, namely George Ritzer, Raine Revere, and Anti Randviir. Some of the topics they engage with encompass the dynamics of McDonaldization and rationalization, the position of semiotics in the rapidly evolving technological environment, and the evolution of semiotics, among others.

The articles and interviews presented in the current issue are based on an interdisciplinary approach and provide fruitful insights into the intricacies of semiotics and/of the future(s). It is therefore with hope and enthusiasm that the presented contributions will further pave the way for new modes of exploring and contemplating this complex and intriguing topic.

Käesolev Hortus Semioticuse number tegeleb tuleviku/ega, markeerides ka 24.–27. augustini 2023. a. toimunud Tartu semiootika suvekooli “Coming Soon”, et koos erinevate suundade uurijate ja praktikutega heita pilk tuleviku/e semiootilisele vahendamisele.

Numbri avab Ziyi Ye artikkel, mis uurib Peirce’i ja Lacaniga dialoogis trauma representeerimist ja dünaamikat filmis Memoria. Seejärel visandab Rahul Murdeshwar oma artiklis mudeli spektraalsete semiootiliste väärtuste tuvastamiseks retropopilikes tarbekaupades. Selles numbri kolmandas artiklis analüüsib Naira Baghdasaryan ajalisi viiteid David Attenborough kõnedes ning uurib, mida need ütlevad inimese ja looduse suhete kohta.

Artiklitele lisaks oleme numbrisse koondanud kolm intervuud erinevate valdkondade uurijatega – George Ritzeriga, Raine Revere’iga, and Anti Randviiruga –, kes pakuvad oma tähelepanekuid tuleviku modelleerimisest ja ka semiootika tulevikust. Arutluse alla tulevad erinevad teemad alates mcdonaldiseerumise ja ratrionaliseerumise dünaamikast, semiootika positsioonist kiiresti muutuvas tehnoloogilises keskkonnas kuni semiootika arenguteni lähitulevikus.

Käesolevasse numbrisse koondatud artiklid ja intervjuud põhinevad interdistsiplinaarsel lähenemisel, pakkudes viljakaid mõttearendusi semiootika ja tuleviku/e kokkupuutekohtadest. Me loodame, et need loovad pinnase uutele viisidele, kuidas seda keerukat ja intrigeerivat  teemat uurida ja sellest mõelda.

This celebratory issue of Hortus Semioticus honors the tenth time that students and young academics of Semiotics have published their works covering a wide range of topics and subfields and enriching the scope of our field of knowledge. The first of the three articles to consist of this commemorative publication is authored by Hildegard Reimann and focuses on mixing visual anthropology and semiotics to study nonhuman animals in the shared urban environment of Tartu. The second article by Nina Kozachynska regards the philosophical divide between nonhuman animals and humans, employing philosophy, phenomenology, and zoosemiotics. Lastly, Kristine Trija‘s article focuses on chimpanzee synaesthesia and its relation to learning and evolution.

This issue also celebrates through the publication of two interviews, each with a prominent and influential scholar. The first interview is Elli Marie Tragel’s discussion with cultural psychologist Jaan Valsiner, which covers a range of topics from time, theory, and teaching to Valsiner’s experiences as a student. While the second interview, and the finale for this issue, is between Maarja Ojamaa and professor of the semiotics of culture Peeter Torop. During this discussion, Torop comments on on several topics, including his early days as a student, the future of semiotics, and offers advice to new academics.

The five pieces included in this edition contemplate semiotics in a wide breadth, demonstrating the versatility of biosemiotics, as well as the intricacies and knowledge of two major figures in the wider field. Consequently, I believe these five texts are a perfect way to celebrate Hortus Semioticus’ 10th issue, and it is with hope and certainty that such quality, insight, and innovation will be present within the journal’s issues for many anniversaries to come.

Seekordne Hortus Semioticus on juubeliväljaanne, sest tegemist on juba kümnenda korraga, kui Tartu Ülikooli semiootika osakonna tudengid jagavad lugejaskonnale semiootika artikleid pea kõigist valdkondadest. Märgilise tähtsusega väljaande tähistamiseks jätkame samas rütmis ning toome teieni jätkuvalt tudengite tekste, sealhulgas kolm akadeemilist artiklit. Esimene artikkel Hildegard Reimannilt kombineerib visuaalantropoloogia ja semiootika ning analüüsib mitte-inimloomi Tartu jagatud linnakeskkonnas. Teises artiklis analüüsib Nina Kozachynska filosoofia, fenomenoloogia ja zoosemiootika vaatepunktist mitte-inimloomade ja inimeste vahelist lõhet. Kolmas, Kristīne Treija, artikkel keskendub šimpansite sünesteesiale ning selle seosele õppimise ja evolutsiooniga.

Juubeliväljaandes on lisaks kolmele artiklile ka kaks intervjuud prominentsete akadeemikutega. Esimene on Elli Marie Trageli intervjuu kultuuripsühholoog Jaan Valsineriga, arutledes teemade üle nagu aeg, teooria või õpetamine, aga sisaldades ka Valsineri enda kogemusi õpilasena. Väljaande viimaseks osaks on Maarja Ojamaa poolt Peeter Toropiga tehtud intervjuu. Torop räägib    mitmetest teemadest, sealjuures ka enda tudengiajast, semiootika tulevikust ning pakub ka pürgivatele akadeemikutele omalt poolt soovitusi.

Selle väljaande viis kirjutist võtavad semiootikale laia haarde, näidates nii biosemiootika mitmekesisust kui ka jagades lugejaskonnaga kahe valdkonnas tuntud inimese teadmisi. Ma usun, et need viis teksti on suurepärane viis tähistada Hortus Semioticuse 10ndat väljaannet, olles enesekindlad et senini saavutatud sisukus, teadmised ja innovatiivsus iseloomustavad ka tulevasi Hortus Semioticuse juubeliväljaandeid.

The 9th issue of the journal Hortus Semioticus is a special issue focusing on pop culture, media, and transmediality, creating a platform for young academics to approach a variety of topics following these primary themes. 

Tamara Ovchinnikova examines the intersemiotic translation of Sherlock Holmes, as the characters jump from the original text’s pages to our screens in the BBC series, Sherlock.  Irma Susana Carbajal Vaca and Hugo David Tiscareño Talaver use applied semiotics to propose a new methodological framework to enrich and expand violin’s classical formal education. In her article, Samantha Herrerías, scrutinises the positive and negative aspects of remediating the past, with an analysis of Narcos: Mexico, while Andrew Mark Creighton analyses fan productions in the context of McDonalization, convergence culture, and implosion, showcasing how leisure has been equated with labour in the virtual environment. Eleni Vatala studies the semiotic space of the video game Beholder as another semiosphere with specific boundaries and multiple textual levels, while Heidi Campana Piva presents a thorough historical literature review to emphasise the necessity for creating a new methodological framework fitting for the analysis of the participatory and cyber-culture of today’s world. Last but not least, Jorge Flores’ article examines the multimedial narrative of Ong’s Hat, the group of scientists that allegedly traversed across dimensions, as an exemplary case study regarding media and transmediality.

Along with the academic articles, this edition includes an interview with Rhea Colaso, master’s graduate of semiotics, and Mohar Kalra, American artist and visiting researcher at Tartu University. They both share their experiences with semiotics, and explain how it can be applied outside academia.

This special issue was edited by Eleni Alexandri and Andrew Mark Creighton, with the assistance of Katre Pärn and Nelly Mäekivi. The edition’s cover art was created by Heidi Campana Piva.

Hortus Semioticus 9 on popkultuurile, meediale ja transmeedialisusele pühendatud erinumber, mis pakub noortele uurijatele platvormi, uurimaks neid teemasid erinevate nurkade alt.

Tamara Ovchinnikova uurib Sherlock Holmesi intersemiootilisi tõlkeid, vaadeldes, kuidas tegelased hüppavad algteksti lehekülgedelt meie ekraanidele BBC sarjas Sherlock. Irma Susana Carbajal Vaca ja Hugo David Tiscareño Talaver kasutavad rakendussemiootikat, pakkudes uue metodoloogilise raamistiku, mis rikastaks ja laiendaks klassikalist formaalset viiuliõpet. Samantha Herrerías uurib oma artiklis mineviku ülevahendamise positiivseid ja negatiivseid aspekte Narcos: Mexico analüüsi kaudu. Andrew Mark Creighton analüüsib fänniloomingut mcdonaldiseerumise, konvergentsikultuuri ja implosiooni kontekstis, näidates, kuidas virtuaalkeskkondades on vaba aeg võrdsustunud tööga. Eleni Vatala uurib videomängu Beholder semiootilist ruumi kui semiosfääri, millel on spetsiifilised piirid ja mitmed tekstuaalsed tasandid. Heidi Campana Piva pakub põhjaliku ülevaate asjakohasest kirjandusest, esile toomaks vajadust uue metodoloogilise raamistiku järele, mille abil uurida tänast osalus- ja küberkultuuri. Numbri viimases artiklis uurib Jorge Flores teose Ong’s Hat multimeedialist narratiivi kui transmeedialisuse näidet.

Akadeemilistele artiklitele lisaks leiab lugeja käesolevast numbrist ka kaks intervjuud: Tartu Ülikooli semiootika osakonna vilistlase Rhea Colasoga ning ameerika kunstniku ja Tartu Ülikooli külalisuurija Mohar Kalraga. Mõlemad jagavad omasemiootika-alaseid kogemusi ning selgitavad, kuidas semiootikat väljaspool akadeemiat rakendada.

Käesoleva erinumbri toimetajateks on Eleni Alexandri ja Andrew Mark Creighton, abistasid Katre Pärn ja Nelly Mäekivi. Kaanekunsti autoriks on Heidi Campana Piva. 

The 8th issue of the journal Hortus Semioticus covers a wide and diverse number of examples of relations between different media and analysis of artistic texts from a semiotic point of view, and contains both English language and Estonian language articles. Topics cover the relationship between poetry and music, explored by Rene Kiis. Helena Haller approaches the intermedial dynamics between fictionality and factuality in American Splendor. The transitions in forms of iconicity, translation and intermediality in Brazilian modernist paintings, are discussed by Gabriele Oliveira Teodoro. Visual and acoustic forms of psychopathological subjectivity in cinema are studied by Tiiu Tali. Tom Boyle discusses the structural analysis of artistic texts, and applies Lotman’s approach to Grace Paley’s Wants. Alina-Ruxandra Mircea addresses the ambivalence and the boundaries of the relationship performer-performance in case of Ziggy Stardust. Andrei Bleahu focuses on biosemiotics and attempts a synthesis of aspects of Darwinian and Uexküllian theory.

Along with the academic articles, this edition includes an interview where Aleksandr Fadeev talks about studying at the University of Tartu and the works of Lev Vygotsky.

Edited by Letícia Vitral and Andrew Mark Creighton, with the assistance of Katre Pärn and Nelly Mäekivi. The edition’s cover art was created by Kaustubh Khare.

Hortus Semioticuse kaheksandas numbris on keskseks teemaks meediumitevaheliste suhete ja kunstitekstide semiootiline analüüs. Number sisaldab nii inglise kui eesti keeles kirjutatud artikleid.

Rene Kiis uurib luule ja laulusõnade vahelisi suhteid räppmuusika näitel. Helena Haller vaatleb intermeedialiste suhete rolli tinglikkuse ja reaalsusmulje dünaamikas filmis American Splendor. Gabriele Oliveira Teodoro käsitleb erinevaid ikoonilisuse vorme, tõlget ja intermeedialisust Brasiilia modernistlikes maalides. Tiiu Tali analüüsib psühhopatoloogilise subjektiivsuse visuaalseid ja akustilisi vorme filmikunstis. Tom Boyle käsitleb kunstilise teksti strukturaalse analüüsi võimalusi Grace Paley novelli “Wants” näitel. Alina-Ruxandra Mircea vaatleb esineja ja esituse vaheliste piiride ambivalentsust Ziggy Stardusti puhul. Andrei Bleahu uurib Uexkülli ja Darwini käsitluste sünteesimise võimalikkust.

Akadeemilistele artiklitele lisaks leiab numbrist intervjuu Aleksandr Fadeeviga, kes räägib oma kogemustest Tartu Ülikoolis õppimisel ja Lev Võgotski teooriate rakendamisest oma uurimistöös.

Numbri toimetajateks olid Letícia Vitral ja Andrew Mark Creighton, abis Katre Pärn ja Nelly Mäekivi. Kaanekunsti autoriks on Kaustubh Khare.

This issue of Hortus Semioticus, the seventh, comes after a 10-year gap from the last. When looking through the journal’s archive, it is apparent that many of those who published here as students, 10 or more years ago, are now accomplished academics. Moreover, several of whom have taught many of the authors whose articles you will find in the present issue. Therefore, while a decade has passed the intentions of Hortus Semioticus, to engage with semiotics, to be creative, and to be thorough in investigations and methods when dealing with the field and subject, have always been present and shaping the attitudes and habits of students.  

The articles of the seventh number follow a zoosemiotic theme, however, when viewed together, the versatility of zoosemiotics for wider academics can be seen. 

Käesolev Hortus Semioticuse number, järjekorras seistmes, ilmub 10-aastase pausi järel. Vaadates ajakirja arhiivi ilmneb, et paljudest autoritest, kes siin kümme ja enam aastat tagasi tudengina artikleid avaldasid, töötavad nüüdseks teadlastena. Veelgi enam – mitmed neist on õpetajaks neile, kelle artiklid leiate käesolevast numbrist. Seega ehkki dekaad on möödunud, ei ole Hortus Semioticuse eesmärgid – tegeleda semiootikaga loominguliselt ja metoodiliselt – on olnud kõik need aastad elus ja kujundanud tudengite suhtumist ja harjumusi.

Seitsmenda numbri artiklite katusteemaks on zoosemiootika, ehkki neid üheskoos vaadates hakkab silma uuritava zoosemiootika variatiivsus nii uuritava materjali kui uurimisküsimuste lõikes.

This Special Issue of Hortus Semioticus on the semiotics of nature offers the readers a variety of papers about nature, more specifically on topics of meaning, representation, signification, etc. All of the authors of the current issue are MA or PhD students, and their contributions emphasize semiotic aspects in and of nature.

Biosemiotics and other brands of semiotics of nature have played, and do play, a decisive role within semiotics in Estonia and Tartu, as they do in a number of other semiotic centres in countries like Denmark, the Czech Republic, Italy, Finland, and the USA. The last few years have seen several events in Tartu related to semiotics of nature, organised by the Department of Semiotics and Jakob von Uexküll Centre. Another such event of international scope follows next year, when the conference “Zoosemiotics and Animal Representations” is arranged (Tartu, April 4-8, 2011).

Ajakirja Hortus Semioticus eriväljaanne looduse semiootikast koondab valiku looduse tähenduste, representatsioonide, taju, jt lähedaste teemadega seotud artikleid. Mitmed rahvusvahelised ajakirjad on juba avaldanud looduse semiootika teemalisi eriväljaandeid. Nende jätkuks võib pidada ka antud väljaannet, mis vahendab noorte uurijate töid nii semiootikast kui sellega külgnevatelt aladelt. Kõik erinumbri kaastööde autorid on magistri- või doktoriõppe tudengid, kelle artiklid puudutavad looduse semiootilisi aspekte.

Kaua oodatud kevade alguses, aastal 2010, kõneleme ikka veel 2008. ja 2009. aasta MASU ja kriisi järellainetest; töötute arv üha kasvab, majanduslikud ja poliitilised riigi alustalad vanguvad ning inimesed ootavad muutusi. Need muutused võivad olla reaalsed või illusoorsed, ent ühtviisi ahvatlevad mõlemad, lootuseks naasmine eelneva hea ja ilusa juurde. Järjekordne Hortuse Semioticuse number, arvult viies, vaagib mitmes mõttes ja käsitluses just kriisi ning muutuseid ja murranguid meie ümber.

Antud numbri seitse erinevat kriisi ja selle võimalikku lahendamist käsitlevat artiklit on mõtteliselt jagatud üldteoreetilisemateks ning konkreetseid näiteid analüüsivateks artikliteks, ning viimaseks paigutub väikest MASU-sõnastikku esitlev tekst.

In the beginning of the longed for spring of the year 2010, we are still talking about the crisis and economic recession of the years 2008 and 2009. The aftershocks of the crisis are pretty frightening, the number of unemployed is growing, the economic and political backbones of the country are shattered, and people are yearning for changes. These changes can be either realistic or illusional, but either are tempting, in the hope of returning to the previous well-being. The current, fifth issue of Hortus Semioticus is dealing with different kinds of crises around us, expanding upon the shifts and changes in the socio-political landscape.

Käesolev, arvult neljas Hortus Semioticus koondab mitmeid kultuurisemiootilisi uurimusi, mis on valminud reklaami ja turunduse semiootika, oma ja võõra semiootika ning filmisemiootika loengukursuste raames.

Artiklitele sekundeerivad mitmed püsirubriigid: intervjuu professor John Deelyga semioeetikast, uues semiootiliste mõtiskluste, “Meditationes Semioticae” rubriigis kirjutab enda jaoks olulistest teemadest ja intervjuu järelmõtetest Deelyt intervjueerinud Morten Tønnessen ning ülevaade antakse 2008/2009. õppeaastal kaitstud seminari-, bakalaureuse- ja magistritöödest.

This, the fourth Hortus Semioticus, includes several cultural semiotic studies, which have been completed for lectures on semiotics of advertising and marketing, semiotics of self and other, and semiotics of film. The articles are supported by several regular features: the interview with professor John Deely about semioethics; “Meditationes Semioticae” by Morten Tønnessen; and an overview of the seminar, bachelor’s and master’s papers defended during the 2008/2009 academic year.

Raamat on kirjutatud valguse kiirusele lähenevas tempos (300 000 m/s). Selle lugemisele keskmise kiirusega 2 lk/min kulub 600 min ≈ 10 h. Ligikaudu sama kaua kestab Boeing 747 lend Pariisist New Yorki, Tallinnast Nairobisse, Kiievist Vladivostokki või Bogotast Casablancasse.
Läbides teksti linnulennul (so: ridade kaupa ja tähekumerusi täpselt järgimata), tuleb lugejal katta ligikaudu 1,5 km. Diagonaalse lugemise distants on arvutatav Pythagorase teoreemi abil valemist: x = n√a²+b², milles a ning b olgu lehekülje kõrgus ja laius ning n lehekülgede arv raamatus.

Lugemise aja sisse mahub üks tugevam toidukord, nõudmisel serveeritakse kohvi, teed ja karastusjooke. Toit ei kuulu raamatu hinna sisse ega leidu raamatu kaante vahel. Eilsed kalakotletid on sahvris alumisel riiulil. Lisanditena võib tellida aurutatud köögivilja, riisi või friikartuleid. Suuremat õgimist ei tohiks ette võtta lugemise hinnaga.

The book was written at a tempo approaching the speed of light (300 000 km/sec). Reading it at an average speed of 2 pages per minute takes about 600 minutes, or approximately 10 hours. This is more or less the time it takes for a Boeing 747 to fly from Paris to New York, from Tallinn to Nairobi, from Kiev to Vladivostok, or from Bogota to Casablanca.

The reading time includes one strong meal; coffee, tea and soft drinks are served on demand. Food is not included in the price of the book, nor can it be found between its pages. Yesterday’s fish cutlets are in the pantry, bottom shelf. Steamed vegetables, rice or French fries can be ordered separately. Beware of excessive gorging at the cost of reading.

Käesolev artiklikogumik koosneb loengukursuse Oma ja võõra semiootika raames valminud esseedest, seega on esitatud artiklite näol on esmajoones tegemist õpilastöödega, enamik autoreid on semiootika osakonna üliõpilased ning paljudel neist veel mingit kindlat uurimisvaldkonda pole: materjali valik on sageli olnud intuitiivne ning kirjatööd kuuluvad temaatiliselt küllaltki erinevatesse valdkondadesse. Peamiseks ühenduslüliks ongi kõnelemine ‘oma’ ja ‘võõra’ väljakujunemisest, tekkinud piiride juhuslikkusest, vajalikkusest, konstrueeritusest, muutlikkusest ja tõlgendamisest. Seda huvitavam aga on jälgida, milliste probleemide analüüsimisel on “oma” ja “võõra” semiootika terminoloogia viljakaks osutunud.

The first issue of Hortus Semioticus is a collection of essays originally prepared for a course on the semiotics of the own and the alien . The essays cover a wide and diverse range of topics, yet they all address, in one way or another, the emergence of the distinction between the own and the alien and the ways it is maintained; throughout the papers, the necessity, conventionality and interpretation of the emergent boundaries are discussed. The authors of the papers you will find in this collection are mostly students of the Department of Semiotics at the University of Tartu. Many of them do not yet have an established field of research and thus the choice of specific topics was often driven by curiosity and intuition rather than by pre-established assumptions. Yet because of this it is all the more interesting to observe where the terminology of the semiotics of the own and the alien has proven to be fruitful.