Reading Time: 8 minutes

HORTUS SEMIOTICUS 9 / 2022

POP CULTURE, MEDIA, AND TRANSMEDIALITY | POPKULTUUR, MEEDIA JA TRANSMEEDIALISUS

Toimetajad | Editors: Eleni Alexandri and Andrew Mark Creighton

The 9th issue of the journal Hortus Semioticus is a special issue focusing on pop culture, media, and transmediality, creating a platform for young academics to approach a variety of topics following these primary themes. 

Tamara Ovchinnikova examines the intersemiotic translation of Sherlock Holmes, as the characters jump from the original text’s pages to our screens in the BBC series, Sherlock.  Irma Susana Carbajal Vaca and Hugo David Tiscareño Talaver use applied semiotics to propose a new methodological framework to enrich and expand violin’s classical formal education. In her article, Samantha Herrerías, scrutinises the positive and negative aspects of remediating the past, with an analysis of Narcos: Mexico, while Andrew Mark Creighton analyses fan productions in the context of McDonalization, convergence culture, and implosion, showcasing how leisure has been equated with labour in the virtual environment. Eleni Vatala studies the semiotic space of the video game Beholder as another semiosphere with specific boundaries and multiple textual levels, while Heidi Campana Piva presents a thorough historical literature review to emphasise the necessity for creating a new methodological framework fitting for the analysis of the participatory and cyber-culture of today’s world. Last but not least, Jorge Flores’ article examines the multimedial narrative of Ong’s Hat, the group of scientists that allegedly traversed across dimensions, as an exemplary case study regarding media and transmediality.

Along with the academic articles, this edition includes an interview with Rhea Colaso, master’s graduate of semiotics, and Mohar Kalra, American artist and visiting researcher at Tartu University. They both share their experiences with semiotics, and explain how it can be applied outside academia.

This special issue was edited by Eleni Alexandri and Andrew Mark Creighton, with the assistance of Katre Pärn and Nelly Mäekivi. The edition’s cover art was created by Heidi Campana Piva.

Hortus Semioticus 9 on popkultuurile, meediale ja transmeedialisusele pühendatud erinumber, mis pakub noortele uurijatele platvormi, uurimaks neid teemasid erinevate nurkade alt.

Tamara Ovchinnikova uurib Sherlock Holmesi intersemiootilisi tõlkeid, vaadeldes, kuidas tegelased hüppavad algteksti lehekülgedelt meie ekraanidele BBC sarjas Sherlock. Irma Susana Carbajal Vaca ja Hugo David Tiscareño Talaver kasutavad rakendussemiootikat, pakkudes uue metodoloogilise raamistiku, mis rikastaks ja laiendaks klassikalist formaalset viiuliõpet. Samantha Herrerías uurib oma artiklis mineviku ülevahendamise positiivseid ja negatiivseid aspekte Narcos: Mexico analüüsi kaudu. Andrew Mark Creighton analüüsib fänniloomingut mcdonaldiseerumise, konvergentsikultuuri ja implosiooni kontekstis, näidates, kuidas virtuaalkeskkondades on vaba aeg võrdsustunud tööga. Eleni Vatala uurib videomängu Beholder semiootilist ruumi kui semiosfääri, millel on spetsiifilised piirid ja mitmed tekstuaalsed tasandid. Heidi Campana Piva pakub põhjaliku ülevaate asjakohasest kirjandusest, esile toomaks vajadust uue metodoloogilise raamistiku järele, mille abil uurida tänast osalus- ja küberkultuuri. Numbri viimases artiklis uurib Jorge Flores teose Ong’s Hat multimeedialist narratiivi kui transmeedialisuse näidet.

Akadeemilistele artiklitele lisaks leiab lugeja käesolevast numbrist ka kaks intervjuud: Tartu Ülikooli semiootika osakonna vilistlase Rhea Colasoga ning ameerika kunstniku ja Tartu Ülikooli külalisuurija Mohar Kalraga. Mõlemad jagavad omasemiootika-alaseid kogemusi ning selgitavad, kuidas semiootikat väljaspool akadeemiat rakendada.

Käesoleva erinumbri toimetajateks on Eleni Alexandri ja Andrew Mark Creighton, abistasid Katre Pärn ja Nelly Mäekivi. Kaanekunsti autoriks on Heidi Campana Piva. 


hortus semioticus 8 / 2021

Toimetajad | Editors: Letícia Vitral and Andrew Mark Creighton

The 8th issue of the journal Hortus Semioticus covers a wide and diverse number of examples of relations between different media and analysis of artistic texts from a semiotic point of view, and contains both English language and Estonian language articles. Topics cover the relationship between poetry and music, explored by Rene Kiis. Helena Haller approaches the intermedial dynamics between fictionality and factuality in American Splendor. The transitions in forms of iconicity, translation and intermediality in Brazilian modernist paintings, are discussed by Gabriele Oliveira Teodoro. Visual and acoustic forms of psychopathological subjectivity in cinema are studied by Tiiu Tali. Tom Boyle discusses the structural analysis of artistic texts, and applies Lotman’s approach to Grace Paley’s Wants. Alina-Ruxandra Mircea addresses the ambivalence and the boundaries of the relationship performer-performance in case of Ziggy Stardust. Andrei Bleahu focuses on biosemiotics and attempts a synthesis of aspects of Darwinian and Uexküllian theory.

Along with the academic articles, this edition includes an interview where Aleksandr Fadeev talks about studying at the University of Tartu and the works of Lev Vygotsky.

Edited by Letícia Vitral and Andrew Mark Creighton, with the assistance of Katre Pärn and Nelly Mäekivi. The edition’s cover art was created by Kaustubh Khare.

Hortus Semioticuse kaheksandas numbris on keskseks teemaks meediumitevaheliste suhete ja kunstitekstide semiootiline analüüs. Number sisaldab nii inglise kui eesti keeles kirjutatud artikleid.

Rene Kiis uurib luule ja laulusõnade vahelisi suhteid räppmuusika näitel. Helena Haller vaatleb intermeedialiste suhete rolli tinglikkuse ja reaalsusmulje dünaamikas filmis American Splendor. Gabriele Oliveira Teodoro käsitleb erinevaid ikoonilisuse vorme, tõlget ja intermeedialisust Brasiilia modernistlikes maalides. Tiiu Tali analüüsib psühhopatoloogilise subjektiivsuse visuaalseid ja akustilisi vorme filmikunstis. Tom Boyle käsitleb kunstilise teksti strukturaalse analüüsi võimalusi Grace Paley novelli “Wants” näitel. Alina-Ruxandra Mircea vaatleb esineja ja esituse vaheliste piiride ambivalentsust Ziggy Stardusti puhul. Andrei Bleahu uurib Uexkülli ja Darwini käsitluste sünteesimise võimalikkust.

Akadeemilistele artiklitele lisaks leiab numbrist intervjuu Aleksandr Fadeeviga, kes räägib oma kogemustest Tartu Ülikoolis õppimisel ja Lev Võgotski teooriate rakendamisest oma uurimistöös.

Numbri toimetajateks olid Letícia Vitral ja Andrew Mark Creighton, abis Katre Pärn ja Nelly Mäekivi. Kaanekunsti autoriks on Kaustubh Khare.




hortus semioticus 7 / 2020

ZOOSEMIOTICS | ZOOSEMIOOTIA

Editor | Toimetaja: Andrew Mark Creighton

This issue of Hortus Semioticus, the seventh, comes after a 10-year gap from the last. When looking through the journal’s archive, it is apparent that many of those who published here as students, 10 or more years ago, are now accomplished academics. Moreover, several of whom have taught many of the authors whose articles you will find in the present issue. Therefore, while a decade has passed the intentions of Hortus Semioticus, to engage with semiotics, to be creative, and to be thorough in investigations and methods when dealing with the field and subject, have always been present and shaping the attitudes and habits of students.  

The articles of the seventh number follow a zoosemiotic theme, however, when viewed together, the versatility of zoosemiotics for wider academics can be seen. 

Käesolev Hortus Semioticuse number, järjekorras seistmes, ilmub 10-aastase pausi järel. Vaadates ajakirja arhiivi ilmneb, et paljudest autoritest, kes siin kümme ja enam aastat tagasi tudengina artikleid avaldasid, töötavad nüüdseks teadlastena. Veelgi enam – mitmed neist on õpetajaks neile, kelle artiklid leiate käesolevast numbrist. Seega ehkki dekaad on möödunud, ei ole Hortus Semioticuse eesmärgid – tegeleda semiootikaga loominguliselt ja metoodiliselt – on olnud kõik need aastad elus ja kujundanud tudengite suhtumist ja harjumusi.

Seitsmenda numbri artiklite katusteemaks on zoosemiootika, ehkki neid üheskoos vaadates hakkab silma uuritava zoosemiootika variatiivsus nii uuritava materjali kui uurimisküsimuste lõikes.


hortus semioticus 6 / 2010

SEMIOTICS OF NATURE | LOODUSE SEMIOOTIKA

Editors | Toimetajad: Riin Magnus, Nelly Mäekivi and Morten Tønnessen

This Special Issue of Hortus Semioticus on the semiotics of nature offers the readers a variety of papers about nature, more specifically on topics of meaning, representation, signification, etc. All of the authors of the current issue are MA or PhD students, and their contributions emphasize semiotic aspects in and of nature.

Biosemiotics and other brands of semiotics of nature have played, and do play, a decisive role within semiotics in Estonia and Tartu, as they do in a number of other semiotic centres in countries like Denmark, the Czech Republic, Italy, Finland, and the USA. The last few years have seen several events in Tartu related to semiotics of nature, organised by the Department of Semiotics and Jakob von Uexküll Centre. Another such event of international scope follows next year, when the conference “Zoosemiotics and Animal Representations” is arranged (Tartu, April 4-8, 2011).

Ajakirja Hortus Semioticus eriväljaanne looduse semiootikast koondab valiku looduse tähenduste, representatsioonide, taju, jt lähedaste teemadega seotud artikleid. Mitmed rahvusvahelised ajakirjad on juba avaldanud looduse semiootika teemalisi eriväljaandeid. Nende jätkuks võib pidada ka antud väljaannet, mis vahendab noorte uurijate töid nii semiootikast kui sellega külgnevatelt aladelt. Kõik erinumbri kaastööde autorid on magistri- või doktoriõppe tudengid, kelle artiklid puudutavad looduse semiootilisi aspekte.



hortus semioticus 5 / 2010

KRIISI SEMIOOTIKA | SEMIOTICS OF CRISIS

Toimetaja | Editor: Katre Väli

Kaua oodatud kevade alguses, aastal 2010, kõneleme ikka veel 2008. ja 2009. aasta MASU ja kriisi järellainetest; töötute arv üha kasvab, majanduslikud ja poliitilised riigi alustalad vanguvad ning inimesed ootavad muutusi. Need muutused võivad olla reaalsed või illusoorsed, ent ühtviisi ahvatlevad mõlemad, lootuseks naasmine eelneva hea ja ilusa juurde. Järjekordne Hortuse Semioticuse number, arvult viies, vaagib mitmes mõttes ja käsitluses just kriisi ning muutuseid ja murranguid meie ümber.

Antud numbri seitse erinevat kriisi ja selle võimalikku lahendamist käsitlevat artiklit on mõtteliselt jagatud üldteoreetilisemateks ning konkreetseid näiteid analüüsivateks artikliteks, ning viimaseks paigutub väikest MASU-sõnastikku esitlev tekst.

In the beginning of the longed for spring of the year 2010, we are still talking about the crisis and economic recession of the years 2008 and 2009. The aftershocks of the crisis are pretty frightening, the number of unemployed is growing, the economic and political backbones of the country are shattered, and people are yearning for changes. These changes can be either realistic or illusional, but either are tempting, in the hope of returning to the previous well-being. The current, fifth issue of Hortus Semioticus is dealing with different kinds of crises around us, expanding upon the shifts and changes in the socio-political landscape.



hortus semioticus 4 / 2009


Toimetaja | editor: Priit Põhjala

Käesolev, arvult neljas Hortus Semioticus koondab mitmeid kultuurisemiootilisi uurimusi, mis on valminud reklaami ja turunduse semiootika, oma ja võõra semiootika ning filmisemiootika loengukursuste raames.

Artiklitele sekundeerivad mitmed püsirubriigid: intervjuu professor John Deelyga semioeetikast, uues semiootiliste mõtiskluste, “Meditationes Semioticae” rubriigis kirjutab enda jaoks olulistest teemadest ja intervjuu järelmõtetest Deelyt intervjueerinud Morten Tønnessen ning ülevaade antakse 2008/2009. õppeaastal kaitstud seminari-, bakalaureuse- ja magistritöödest.

This, the fourth Hortus Semioticus, includes several cultural semiotic studies, which have been completed for lectures on semiotics of advertising and marketing, semiotics of self and other, and semiotics of film. The articles are supported by several regular features: the interview with professor John Deely about semioethics; “Meditationes Semioticae” by Morten Tønnessen; and an overview of the seminar, bachelor’s and master’s papers defended during the 2008/2009 academic year.



hortus semioticus 3 / 2008

 INTERMEDIALITY AND STORYTELLING


Collected and edited by: Marina Grishakova and Katre Pärn

This special issue of Hortus Semioticus is a collection of papers from the postgraduate workshop “Intermediality and Storytelling” (Tartu, October 17-19, 2008). The authors approach the issues of intermediality, mediation and storytelling from different theoretical perspectives, drawing on recent developments in narratology, film theory and culture studies. Along with the papers by young scholars, we publish the interview with Distinguished Humanities Professor Brian McHale (The Ohio State University) who attended the workshop as a honorable guest and delivered a public lecture entitled “Narrativity and Segmentivity, or, Poetry in the Gutter”





hortus semioticus 2 / 2007

TÄHESADU.
PREIKONOGRAAFILISE INTUITSIOONI VÕIMALIKKUS

(Possibilities of preiconographic intuition)


Autor | author: Anti Saar


Raamat on kirjutatud valguse kiirusele lähenevas tempos (300 000 m/s). Selle lugemisele keskmise kiirusega 2 lk/min kulub 600 min ≈ 10 h. Ligikaudu sama kaua kestab Boeing 747 lend Pariisist New Yorki, Tallinnast Nairobisse, Kiievist Vladivostokki või Bogotast Casablancasse.
Läbides teksti linnulennul (so: ridade kaupa ja tähekumerusi täpselt järgimata), tuleb lugejal katta ligikaudu 1,5 km. Diagonaalse lugemise distants on arvutatav Pythagorase teoreemi abil valemist: x = n√a²+b², milles a ning b olgu lehekülje kõrgus ja laius ning n lehekülgede arv raamatus.

Lugemise aja sisse mahub üks tugevam toidukord, nõudmisel serveeritakse kohvi, teed ja karastusjooke. Toit ei kuulu raamatu hinna sisse ega leidu raamatu kaante vahel. Eilsed kalakotletid on sahvris alumisel riiulil. Lisanditena võib tellida aurutatud köögivilja, riisi või friikartuleid. Suuremat õgimist ei tohiks ette võtta lugemise hinnaga.

The book was written at a tempo approaching the speed of light (300 000 km/sec). Reading it at an average speed of 2 pages per minute takes about 600 minutes, or approximately 10 hours. This is more or less the time it takes for a Boeing 747 to fly from Paris to New York, from Tallinn to Nairobi, from Kiev to Vladivostok, or from Bogota to Casablanca.

The reading time includes one strong meal; coffee, tea and soft drinks are served on demand. Food is not included in the price of the book, nor can it be found between its pages. Yesterday’s fish cutlets are in the pantry, bottom shelf. Steamed vegetables, rice or French fries can be ordered separately. Beware of excessive gorging at the cost of reading.



hortus semioticus 1 / 2006

OMA JA VÕÕRA SEMIOOTIKA

Semiotics of the Own and the Alien


Collected and edited by: Tuuli Raudla and Leene Korp

Käesolev artiklikogumik koosneb loengukursuse Oma ja võõra semiootika raames valminud esseedest, seega on esitatud artiklite näol on esmajoones tegemist õpilastöödega, enamik autoreid on semiootika osakonna üliõpilased ning paljudel neist veel mingit kindlat uurimisvaldkonda pole: materjali valik on sageli olnud intuitiivne ning kirjatööd kuuluvad temaatiliselt küllaltki erinevatesse valdkondadesse. Peamiseks ühenduslüliks ongi kõnelemine ‘oma’ ja ‘võõra’ väljakujunemisest, tekkinud piiride juhuslikkusest, vajalikkusest, konstrueeritusest, muutlikkusest ja tõlgendamisest. Seda huvitavam aga on jälgida, milliste probleemide analüüsimisel on “oma” ja “võõra” semiootika terminoloogia viljakaks osutunud.

The first issue of Hortus Semioticus is a collection of essays originally prepared for a course on the semiotics of the own and the alien . The essays cover a wide and diverse range of topics, yet they all address, in one way or another, the emergence of the distinction between the own and the alien and the ways it is maintained; throughout the papers, the necessity, conventionality and interpretation of the emergent boundaries are discussed. The authors of the papers you will find in this collection are mostly students of the Department of Semiotics at the University of Tartu. Many of them do not yet have an established field of research and thus the choice of specific topics was often driven by curiosity and intuition rather than by pre-established assumptions. Yet because of this it is all the more interesting to observe where the terminology of the semiotics of the own and the alien has proven to be fruitful.