Reading Time: 4 minutes


FOREWORD | EESSÕNA

[PDF]

The 8th issue of the journal Hortus Semioticus is a showcase of the diversity of contexts and approaches currently found in the study of semiotics. This issue’s contributions reveal how intermedial and intersemiotic relations permeate our own understanding and perception of the world and its meaning-making potentials. Written in either English or Estonian, the works here present broad or specific case studies of semiotic problems in the intersections between literature, music, graphic novels, paintings, cinema, and human perception and subjectivity. 

The first paper, “From lyrics to poetry and from poetry to lyrics”, by Rene Kiis, approaches the relationship between poetry and song lyrics from the perspective of rap music. Despite poetry and singing being closely connected from a historical point of view, many of the sound-related aspects of poetic texts lost their central role in the art of poetry. The author, however, demonstrated how these aspects are still highly relevant in the poetic context and practices of rap music.

Helena Haller’s paper “American Splendor: Conditionality and reality in the adaptation of a graphic novel” deals with the intermedial relations between fiction cinema, graphic novel and documentary cinema in 2003’s movie American Splendor, an adaptation of Harvey Pekar’s autobiographical graphic novels. Haller analyses the way different media contribute to the dynamics between fictionality and factuality in the movie.

Gabriele Teodoro’s article, “Iconicity between literature and painting in Brazilian modernist portraits”, examines translation and intermediality in Brazilian modernist pictorial portraits through Peircean semiotics. Teodoro takes special interest in the transition from the notion of iconicity as similarity/resemblance, to the ability iconic signs have to reveal new information about their object.

Tiiu Tali’s paper “Psychopathological subjectivity in Esther Roth’s Can Go Through Skin” studies various cinematic devices that are used to represent psychopathological subjectivity in 2009 movie “Can Go Through Skin”. Tali uses Edward Branigan’s, Jacques Aumont’s, and Michel Chion’s approaches to film theory in order to account for both visual and acoustic forms of subjective narration in cinema.

Tom Boyle’s contribution, “Syntagmatic and paradigmatic relations in Grace Paley’s Wants“, applies Lotman’s structural model of the artistic text to analyse the story Wants, from the Jewish-American writer Grace Paley. It proposes an understanding of the text as a primary material on itself, where explicit intertextual references, and implicit references to the author herself can be traced through the textual structure on its own terms.

Alina-Ruxandra Mircea’s paper, “Being Ziggy Stardust: a semiotic problem”, analyses the Ziggy Stardust artistic persona of David Bowie as a converging element for all the sign systems constitutive of the impersonation as a whole. It addresses, from a semiotic point of view the ambivalence and the boundaries of the relationship performer-performance.

Andrei Bleahu’s text, “The human symbolic revolution: An Uexküllian perspective”, makes use of umwelt theory and Darwinian perspective on the symbolic revolution to examine human perception and their symbolic worlds, offering a potential synthesis between Darwinian and Uexküllian scholarship. 

Despite being initially prepared for a 2011 unpublished issue of the journal, the papers by Tali, Haller, Mircea and Boyle remain extremely pertinent to the discussion of the crossing of boundaries between media – as such phenomena became more and more present and visible in contemporary years.

Readers will also find an audio file in which Aleksandr Fadeev discusses a number of questions posed to him by Andrew Mark Creighton, as well as an accompanying summary of this discussion. Fadeev in this interview mentions his time as a PhD student at the University of Tartu, as well as his own experiences with studying and implementing Lev Vygotsky’s theory and scholarship.

This issue was edited by Letícia Vitral and Andrew Mark Creighton, with the assistance of Katre Pärn and Nelly Mäekivi.


Hortus Semioticuse kaheksas number ilmestab, kui erinevatel aladel viiakse läbi semiootilisi uurimusi. Selles numbris ilmuvad artiklid näitavad, kuidas intermeedialised ja intersemiootilised suhted mõjutavad seda, kuidas me maailma mõistame ja tajume, kuidas näeme selle tähendusloomelist potentsiaali. Artiklid on kirjutatud nii inglise kui ka eesti keeles, sisaldavad nii üldiseid arutlusi kui ka konkreetseid juhtumiuuringuid kirjanduse, muusika, koomiksi, maali, kino, inimtaju ja subjektiivsuse ristumiskohal.

Numbri esimene artikkel, Rene Kiisi “Laulust luuleks ja luulest lauluks” uurib laulusõnade ja luule vahelisi suhteid räppmuusika vaatepunktist. Ehkki luule ja laul on ajalooliselt tihedates seostes, on paljud kõlalised aspektid aja jooksul luules oma keskse koha kaotanud. Kiis näitab, kuidas need aspektid on endiselt olulised räppmuusika sõnaseades.

Helena Halleri artikkel “American Splendor: tinglikkus ja reaalsus ühe koomiksiseeria ekraniseeringus” uurib intermeedialisi suhteid mängufilmi, koomiksi ja dokumentaalfilmi vahel 2003. aasta filmis American Splendor, mis põhieb Harvey Pehari autobiograafilistel koomiksitel. Haller uurib seda, kuidas erinevad meediumid panutavad fiktisionaalsuse ja faktilisuse dünaamikasse filmis.

Gabriele Teodoro artikkel “Ikoonilisus kirjanduse ja maali vahel Brasiilia modernistide portreedes” uurib Brasiilia modernistlike portreede tõlkimist ja intermeedialisust peirceaanliku semiootika kaudu. Teodoro uurib, kuidas ikoonilised märgid muutuvad lihtsalt sarnase kujutise asemel oma objekti kohta uue informatsiooni pakkujaks.

Tiiu Tali uurib oma artiklis “Psühhopatoloogiline subjektiivsus Esther Rotsi filmis Võib minna läbi naha” erinevaid kinematograafilisi vahendeid, mida kasutatakse psühhopatoloogilise subjektiivsuse kujutamiseks 2009. aasta filmis Võib minna läbi naha. Tali kasutab Edward Branigani, Jacques Aumont’ ja Michel Chioni filmiteoreetilisi käsitlusi, andmaks ülevaate nii visuaalsetest kui ka akustilistest subjektiivsuse vormidest filmikunstis.

Tom Boyle‘i uurimus “Süntagmaatilised ja paradigmaatilised suhted Grace Paley novellis “Wants”” rakendab Juri Lotmani kuntilise teksti strukturaalset mudelit Grace Paley novelli “Wants” analüüsimisel. Artiklis võetakse teksti primaarse materjaline, vaadeldes, kuidas nii otsesed intertekstuaalsed viited kui ka varjatud viited autorile enesele on teksti struktuuris iseomasel kujul tuvastatavad.

Alina-Ruxandra Mircea “Olla Ziggy Stardust: semiootiline probleem” analüüsib David Bowie lavapersoonat Ziggy Stardust kui kõikide kehastumist konstitueerivate märgisüsteemide koondumispunkti. Mircea uurib semiootilisest perspektiivist esineja ja esinemise vaheliste piiride ambivalentsust.

Andrei Bleahu artikkel “Inimese sümboliline revolutsioon: uexküllilik perspektiiv” kasutab Uexkülli omailma teooriat ja darvinlikku vaadet sümbolilisele revolutsioonile inimese tajus ja sümbolilises maailmas, pakkudes võimalikku sünteesi uexkülliliku ja darvinliku lähenemise vahel.

Ehkki Tali, Halleri, Boyle’i ja Mircea artiklid olid algselt kirjutatud 2011. aastal avaldamata jäänud numbri jaoks, ei ole nad oma värskust kaotanud ning on asjakohaseks panuseks meediumitevaheliste piiriületuste ja muude taoliste nähtuse uurimisse, mis on uurimissuunana viimastel aastatel esiplaanile tõusnud.

Lugejad leiavad numbrist ka audiofaili, kus Aleksandr Fadeev arutleb küsimuste üle, mille talle esitas Andrew Mark Creighton, ning ka kõnealuse intervjuu kirjaliku kokuvõtte. Fadeev räägib intervjuus oma kogemustest doktorandina Tartu Ülikoolis ning oma uurimustööst, milles ta rakendab Lev Võgotski teooriaid ja uurimistulemusi.

Numbri toimetajateks olid Letícia Vitral ja Andrew Mark Creighton, abis Katre Pärn ja Nelly Mäekivi.